Viimastel päevadel üle Eesti ja eriti just Lõuna-Eesti maakondade liikunud tormituuled on tekitanud märkimisväärset kahju infrastruktuurile, jättes tuhanded kodud pimedusse. Sünoptikute prognoositud puhangud, mis ulatusid kohati üle 25 meetri sekundis, murdsid puid ja oksad langesid elektriliinidele, põhjustades ulatuslikke katkestusi nii Tartumaal, Võrumaal, Põlvamaal kui ka Valgamaal. Selline olukord on pannud proovile nii kohalike elanike kannatuse kui ka võrguettevõtjate reageerimisvõimekuse, tuues taas teravalt päevakorda küsimuse elektrivõrgu toimepidevusest äärmuslike ilmastikuolude korral. Kriisiolukord ei mõjuta mitte ainult koduseid majapidamisi, vaid häirib ka koolide, kaupluste ja tootmisettevõtete tööd, luues doominoefekti, mille likvideerimine võib aega võtta mitmeid päevi.
Miks Lõuna-Eesti elektrivõrk on tormidele nii vastuvõtlik?
Lõuna-Eesti eripäraks on kaunis, kuid infrastruktuuri mõttes keeruline maastik, mida iseloomustavad suured metsamassiivid ja hajutatud asustus. Erinevalt linnapiirkondadest, kus suurem osa elektrivõrgust on viidud maakaablisse ehk ilmastikukindlasse võrku, sõltuvad maapiirkonnad endiselt suures osas õhuliinidest. Õhuliinid on otseselt haavatavad langevate puude ja tugevate tuuleiilide poolt. Isegi kui liinikoridorid on hooldatud ja puudest puhtad, võivad tormituuled kanda oksi või murda puid kaugemalt, mis nöörina liinidele langedes põhjustavad lühiseid või postide purunemist.
Lisaks raskendab olukorda sageli ilmastiku kompleksne mõju. Kui tormituultele eelneb pikk vihmaperiood, muutub pinnas pehmeks, mistõttu puude juurestik ei suuda enam tüve hoida, ja terved puud kukuvad liinidele. Lõuna-Eesti kuppelmaastik lisab rikete likvideerimisele keerukust, kuna rasketehnika ligipääs rikkekohtadele võib olla raskendatud, eriti kui teed on samuti tormimurru tõttu blokeeritud.
Rikete likvideerimise prioriteedid ja protsess
Kui tuhanded majapidamised on elektrita, tekib sageli küsimus, miks naaberkülas vool taastus, aga minu kodus mitte. Võrguettevõtted, eesotsas Elektrileviga, järgivad kindlat kriisiplaani ja prioriteetide süsteemi, et taastada elekter võimalikult paljudele inimestele võimalikult kiiresti.
- Elutähtsad asutused: Esimeses järjekorras tegeletakse rikete kõrvaldamisega, mis mõjutavad haiglaid, pumbajaamu, sideimaste ja muid kriitilise tähtsusega objekte.
- Kõrgepingeliinid ja alajaamad: Järgmisena parandatakse rikked, mis on jätnud elektrita terved piirkonnad või asulad. Ühe keskpingeliini parandamine võib tuua voolu tagasi sadadele või isegi tuhandetele majapidamistele korraga.
- Madalpingeliinid: Alles siis, kui suured magistraalid on töökorda saadud, asuvad rikkebrigaadid tegelema madalpingeliinidega, mis varustavad elektriga üksikuid tänavaid või väiksemaid külaosasid.
- Üksikud majapidamised: Viimasena jõutakse rikete juurde, mis puudutavad vaid ühte konkreetset tarbimiskohta (näiteks liin, mis viib mastist majani).
See protsess võib tunduda üksiku tarbija jaoks ebaõiglane, eriti kui elekter on ära olnud juba mitu päeva, kuid see on ainus viis tagada süsteemne ja efektiivne taastumine suurte tormide järel.
Kuidas käituda elektrikatkestuse korral?
Ootamatu elektrikatkestus võib tekitada segadust ja isegi paanikat, kuid läbimõeldud tegutsemine aitab olukorraga paremini toime tulla. Esimene reegel on säilitada rahu ja hinnata olukorda. Kui elekter kaob, tasub esmalt vaadata aknast välja – kas naabritel on valgus või on tänavavalgustus pime? See annab aimu, kas tegemist on lokaalse korgi läbipõlemisega või laiema võrgurikkega.
Teavitamine ja info hankimine
Enne klienditeenindusse helistamist on soovitatav kontrollida võrguettevõtte katkestuste kaarti (näiteks MARU rakendust või veebilehte). Suurte tormide ajal on telefoniliinid sageli ülekoormatud ja automaatvastajad võivad anda üldist infot. Kui teie rike on kaardil juba märgitud, on info ettevõttele teada ja brigaadid tegelevad lahendamisega. Kui riket kaardil pole, tuleks sellest teada anda, eelistatult läbi veebirakenduse või SMS-i teel, et mitte koormata häirekeskuse liine, mis peavad jääma vabaks eluohtlike olukordade jaoks.
Kodumasinate kaitsmine
Voolukatkestuse ajal ja eriti voolu taastumise hetkel võivad tekkida pingekõikumised, mis on ohtlikud tundlikule elektroonikale. Soovitatav on:
- Lülitada välja ja eemaldada vooluvõrgust arvutid, telerid ja muud kallid seadmed.
- Jätta põlema üks valgusti, et teada saada, millal vool taastub.
- Mitte avada asjatult külmkappi või sügavkülmikut – kinnine seade hoiab toidu jahedana mitmeid tunde.
Generaatorite ohutu kasutamine kriisiolukorras
Pikemate katkestuste korral Lõuna-Eesti hajaasustuses on paljud majapidamised soetanud endale elektrigeneraatorid. See on suurepärane abivahend, kuid selle vale kasutamine võib olla eluohtlik. Kõige levinum ja ohtlikum viga on generaatori käivitamine siseruumides või garaažis. Generaatorit tohib kasutada ainult vabas õhus, eemal avatud akendest ja ventilatsiooniavadest, et vältida vingugaasimürgitust, mis on lõhnatu ja surmav.
Teine kriitiline aspekt on generaatori ühendamine majavõrku. Seda tohib teha ainult spetsiaalse ümberlüliti kaudu, mille on paigaldanud sertifitseeritud elektrik. Kui ühendada generaator otse seinakontakti (nn “kahe isase pistikuga juhe”), võib see tekitada tagasivoolu üldvõrku. See on äärmiselt ohtlik liinil töötavatele elektrikutele, kes eeldavad, et liin on pingevaba, kuid saavad ootamatu ja surmava elektrilöögi teie generaatorist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused peamistele küsimustele, mis tekivad seoses ulatuslike elektrikatkestustega.
Miks võtab elektri taastamine Lõuna-Eestis kauem aega kui linnades?
Lõuna-Eestis on palju metsaseid alasid ja pikki õhuliine. Ühe rikke leidmine ja parandamine võib nõuda kilomeetrite viisi liini läbikammimist raskesti ligipääsetaval maastikul. Lisaks tuleb enne liinide parandamist sageli tegeleda puude saagimise ja eemaldamisega, mis on ajamahukas töö.
Kas mul on õigus saada hüvitist elektrikatkestuse eest?
Jah, teatud juhtudel. Kui elektrikatkestus kestab kauem kui seaduses lubatud (tavaliselt 16 tundi tiheasustuses ja teatud juhtudel kauem hajaasustuses), vähendab võrguettevõte automaatselt teie järgmise kuu võrgutasu. Otsese varalise kahju (nt purunenud kodutehnika ülepinge tõttu) hüvitamiseks tuleb esitada eraldi avaldus, kuid tormi ehk vääramatu jõu korral ei pruugi ettevõte alati vastutada.
Mida teha, kui näen maas vedelevat elektriliini?
Ärge mitte mingil juhul lähenege maas olevale liinile. Pinge all olev juhe võib olla eluohtlik kuni 8 meetri raadiuses (sammupinge oht). Teavitage sellest koheselt Elektrilevi rikketelefoni või häirekeskust numbril 112 ja hoidke ka teised inimesed ning loomad ohutus kauguses, kuni abi saabub.
Kuidas valmistuda järgmiseks tormiks?
Varuge koju joogivett ja toitu, mida ei pea kuumutama. Hoidke laetuna akupangad ja mobiiltelefonid. Maakodus on kasulik omada patareitoitel raadiot ja taskulampe. Kui teie veevarustus sõltub elektripumbast, varuge vett ka tualeti loputamiseks ja hügieeniks.
Investeeringud ilmastikukindlasse võrku ja tulevikuvaade
Kuigi praegune olukord Lõuna-Eestis on keeruline, liigub Eesti elektrivõrk järk-järgult suurema töökindluse suunas. Igal aastal asendatakse sadu kilomeetreid vanu õhuliine maakaablitega, mis ei karda tuult ega langevaid puid. Siiski on tempo ja ressursside hulk piiratud – kogu Eesti madalpingevõrgu viimine maa alla on miljardiline investeering, mis võtab aega aastakümneid.
Kliimamuutuste kontekstis peame arvestama, et sügistormid ja äärmuslikud ilmaolud muutuvad sagedasemaks ja intensiivsemaks. See tähendab, et lisaks võrguettevõtjate pingutustele peavad ka tarbijad, eriti hajaasustuses, suurendama oma autonoomsust ja kriisivalmidust. See võib tähendada investeeringuid isiklikesse generaatoritesse, päikesepaneelidesse koos salvestusseadmetega või lihtsalt paremat kodust varustatust. Tuleviku elektrivõrk on kombinatsioon tugevamast põhivõrgust ja targast tarbimisest, kus kogukonnad ja majapidamised on valmis lühiajalisteks katkestusteks ilma elukvaliteedis drastiliselt kaotamata.
