Lapse esimese hamba tulek on paljude vanemate jaoks üks kauaoodatud ja põnevamaid verstaposte väikelapse arengus. See hetk tähistab üleminekut uude etappi, kus imikust hakkab sirguma laps, kes vajab mitmekesisemat toitu ja kelle suuhügieenile tuleb hakata tähelepanu pöörama sootuks teisel tasemel. Samas kaasneb hammaste tulekuga sageli ka vanemate mure: kas see on valulik, miks laps on muutunud rahutuks ning millal peaks tegelikult hambaarsti juurde pöörduma? Alljärgnev ülevaade annab põhjaliku vastuse küsimustele, mis puudutavad piimahammaste lõikumist, nende arengut ja lapse suu tervise hoidmist.
Millal piimahambad tavaliselt lõikuvad?
Piimahammaste lõikumise ajakava on individuaalne ning võib lasteti suuresti erineda. Üldise reeglina hakkavad esimesed hambad ilmuma 6. ja 10. elukuu vahel, kuid pole haruldane, kui esimene hammas end juba 4. kuul näitab või viibib alles esimese sünnipäevani. Üldjuhul kehtib reegel, et mida varem laps sündis või millised on geneetilised eelsoodumused, seda enam võib ka ajakava nihkuda.
Tavapärane lõikumise järjekord on üldjoontes järgmine:
-
Alumised keskmised lõikehambad: 6–10 kuu vanuselt.
Ülemised keskmised lõikehambad: 8–12 kuu vanuselt.
Ülemised ja alumised külgmised lõikehambad: 9–13 kuu vanuselt.
Esimesed purihambad: 13–19 kuu vanuselt.
Silmahambad: 16–23 kuu vanuselt.
Teised purihambad: 23–33 kuu vanuselt.
Oluline on meeles pidada, et tegemist on vaid keskmiste näitajatega. Kui lapse esimese eluaasta jooksul pole ühtegi hammast näha, ei tähenda see automaatselt terviseprobleemi. Küll aga võib konsulteerida hambaarstiga, kui 15. elukuuks pole veel märkigi hammaste tulekust.
Kuidas ära tunda hammaste tulekut?
Hammaste lõikumine on sageli lapsele (ja vanematele) kurnav periood. Kõige sagedasemad sümptomid on seotud igemete põletiku ja ärritusega. Laps võib olla tavalisest virilam, unetus võib kimbutada ning söögiisu võib ajutiselt väheneda. Füüsilised märgid hõlmavad järgmist:
-
Suurenenud süljeeritus: See on üks esimesi märke, mis võib alata juba nädalaid enne hamba ilmumist.
Igemete turse ja punetus: Katsudes võib tunda igeme all kõva pinda.
Kõikide esemete suhu panemine: Närimine leevendab survet igemetele.
Põskede punetus: Sageli esineb punetus sellel poolel, kust hammas läbi lõikub.
Rahulolematus: Laps võib olla tavapärasest nõudlikum ja vajada rohkem lähedust.
Levinud müüt on see, et hammaste tulek põhjustab kõrget palavikku või kõhulahtisust. Meditsiiniliselt ei ole otsest seost hammaste lõikumise ja ägedate haiguste vahel. Kui lapsel on kõrge palavik, tuleks alati otsida muid põhjuseid, nagu viirusinfektsioon, sest hammaste tulek võib lapse organismi immuunsust ajutiselt nõrgestada, muutes ta vastuvõtlikumaks.
Nõuanded vanematele ebamugavuse leevendamiseks
Kui laps on hammaste tuleku tõttu väga ebamugavas seisus, saavad vanemad appi tulla mitmel viisil. Kõige tõhusamad on lihtsad, kodused meetodid, mis ei nõua ravimite kasutamist:
- Jahe närimismänguasi: Külmkapis jahutatud (mitte sügavkülmas!) närimisrõngas aitab turset vähendada.
- Igememassaaž: Puhaste sõrmedega või pehme marlitükiga saab õrnalt igemeid masseerida, mis vähendab survetunnet.
- Jahe toit: Kui laps on juba lisatoidul, võivad jahedad püreed või jogurtid pakkuda leevendust.
- Rohke kaisutamine: Emotsionaalne tugi on hammaste tuleku ajal sama oluline kui füüsiline leevendus.
Suuhügieen ja hammaste eest hoolitsemine
Esimene viga, mida paljud vanemad teevad, on arvamus, et piimahambad ei vaja hoolt, sest nad kukuvad niikuinii välja. See on ohtlik müüt. Piimahambad on olulised, sest nad hoiavad kohta jäävhammastele, aitavad lapsel rääkima õppida ja korralikult süüa. Kui piimahammas laguneb ja eemaldatakse enneaegselt, võib see tekitada probleeme hilisemas hambumuses.
Puhastamisega tuleks alustada kohe, kui esimene hammas on väljas. Alguses piisab niiskest marlist või spetsiaalsest silikoonist sõrmharjast. Hiljem tuleks kasutusele võtta pehme lastehambahari. Hambapasta puhul on oluline jälgida fluoriidi sisaldust – alla 2-aastastele lastele soovitatakse üldjuhul kasutada väga väikest kogust (riisitera suurust) fluoriidi sisaldavat hambapastat, mille fluoriidisisaldus vastab vanusele, et vältida fluoroosi riski.
Oluline on ka vältida “pudelikaariese” teket. Laps ei tohiks uinuda pudeliga, milles on magus jook, mahl või piim, sest hammaste ümber seisev suhkur tekitab öö läbi happerünnakut, mis lõhub kiiresti hambaemaili.
Korduma kippuvad küsimused
Millal peaks esimese hambaarsti külastuse planeerima?
Esimene hambaarsti külastus võiks toimuda juba esimese eluaasta jooksul või hiljemalt 6 kuud pärast esimese hamba lõikumist. See aitab lapsel harjuda arstikabineti keskkonnaga ning hambaarst saab anda personaalseid nõuandeid just teie lapse suuhügieeni parandamiseks.
Kas hammaste lõikumine võib põhjustada unehäireid?
Jah, hammaste lõikumisega kaasnev valu on sageli intensiivsem öösiti, kui lapsel pole muid segajaid. See on tavaline ja mööduv nähtus. Püüdke säilitada rahulikku õhkkonda ja pakkuda lapsele vajadusel lohutust, kuid vältige liigset magusat toitmist öösel.
Mida teha, kui hambad tulevad viltu?
Piimahammaste puhul on väikene vahe või ebaühtlus sageli normaalne, kuna lõualuu kasvab pidevalt. Kui aga tundub, et hambad on tugevalt vales asendis või on probleeme hammustamisega, tasub konsulteerida ortodondi või hambaarstiga, kuid enamasti korrigeerub piimahammaste asend iseenesest enne jäävhammaste tulekut.
Kas peaksin muretsema, kui hammas on tume?
Kui hammas on pärast traumata tumenenud, võib see viidata hamba närvi kahjustusele või verevalumile hamba siseselt. Igasugune värvimuutus piimahammaste juures vajab professionaalset hinnangut, et välistada põletikukolde teke, mis võiks kahjustada all asuvat jäävhamba alget.
Tähtsad sammud lapse pikaajalise suutervise tagamiseks
Lapse hambatervis algab juba enne hammaste tulekut. Tervislik toitumine, kus on piiratud lisatud suhkru hulk, on vundament, millele rajatakse terve naeratus. Õpetage lapsele varakult, et hammaste pesemine on loomulik osa igapäevarutiinist, sarnaselt pesemisele või riietumisele. Eeskuju on siinkohal parim õpetaja – kui laps näeb, et vanemad hoolitsevad oma hammaste eest, võtab ta selle harjumuse palju kergemini omaks.
Lisaks igapäevasele hooldusele on regulaarsed kontrollkäigud hambaarsti juurde vajalikud ka siis, kui muresid ei paista olevat. Ennetus on alati kergem ja valutum kui ravi. Võtke aega, et valida lapsele hambaarst, kes oskab lastega suhelda, et visiidid ei tekitaks lapses hirmu. See loob positiivse hoiaku hambaravi suhtes kogu eluks.
Lõpetuseks – ärge unustage olla kannatlikud. Hammaste tulek on raske nii lapsele kui ka teile, kuid see on vaid ajutine faas. Iga uus hammas on märk lapse arengust ja iga läbitud “hambakriis” teeb teist kogenumad vanemad. Jälgige oma last, hoidke tema suuhügieeni ja vajadusel ärge kartke küsida professionaalset nõu – teie hambaarst on teie parim partner lapse naeratuse kaitsmisel.
